Oahpahus: Ovdal čállima
Árvit vástádusa!
Gilvu ráhkkanahttá ohppiid čállosiidda dahje doahpagiidda mat bohtet. Dán sáhttá bargat jogo fysalaš doaibman dahje čálalaš doaibman.
Ráhkat “duohta vai gielis” cealkámušaid teavstta vuođul.
1. vuohki: Duohta vai gielis: Oahppit čužžot bevddiideaset luhtte. Don logat ovtta cealkaga. Jus dát lea duohta, de oahppit bissot čuožžut. Jus lea gielis, de oahppit čohkkedit stullui.
2. vuohki: Árvit vástádusa!: Oahppit ožžot árkka mas leat čuoččuhusat ja galget árvidit leat go čuoččuhusat duođat vai giellásat. Allet geahčat ovttas leat go vástádusat riekta vai boastut, oahppit galget ieža ohcat vástádusaid teavsttas maŋŋil, ja čállit rievttes čuoččuhusaid.
Ovdamearka tabeallai:
| Čuoččuhusat | Gielis | Duohta |
|---|---|---|
| Hitler riegádii Berlin-gávpogis jagis 1889. | ||
| Hitlera eadni oaččui borasdávdda ja juvddálaš doavttir divššui su. | ||
| Hitleris ledje gávcci oappá ja viellja. | ||
| Hitler geahččalii ohcat dáiddaakademiijai Wien-gávpogis, muhto ii beassan sisa. | ||
| Nuorran Hitler barggai dáiddárin muhtin áiggi. | ||
| Hitler oaččui fámu Duiskkas 1940:s. | ||
| Duiska vuollálasttii Polena čakčamánu 1. beaivvi 1939:is. | ||
| Nuppi máilmmesoađis goddojedje guhtta millijovnna juvddálačča. | ||
| Hitleris lei Parkinson dávda. | ||
| Hitlera iežas olbmot geahččaledje su goddit attentáhtas suoidnemánu 20. beaivvi 1944:is. | ||
| Hitler dublejuvvui ja steavliduvvui maŋŋel soađi. |