Daate sisvege ij leah annje åarjelsaemien gïelesne.

Giellaiskosat ja eará kártenreaiddut mánáidgárddiide

Sámegillii leat ráhkaduvvon ja heivehuvvon muhtun giellaiskosat. Sámi lohkanguovddáš lea ovdánahttán muhtimiid dain. Sámi lohkanguovddáš sáhttá doallat kurssaid main oahpaha geavahit ÁGOR giellaiskosa. TOSP iskosiid sáhttá diŋgot Sámi lohkanguovddážis.

Daid giellaiskosiid bokte ii kárte giellabirrasa, muhto ovttaskas máná giela. Dat sáhttet aŋkke leat ávkkálaččat go galgá álgit kártet mánáidgárddi gielladili.
 

Giellaiskkadanreaiddut

ÁGOR - Árra giellaovdáneami registreren (TRAS dárogillii)
Áicanreaidu mii adno mánáidgárddis (2-5 jahkásaš) mánáid giela áicat beaivválaš dilis. Reidui gullet áicanskovvi, bagadus ja giehtagirji. Gávdno maiddái julev- ja lullisámegillii.  

Stoahkan ja gulahallan vuosttaš ovdánanjagiid
Geavahuvvo dárkut 0-18 mánnosaš mánáid stoahkama ja gulahallama, máná vuosttaš ovdánanjagiid. Girji lea jurddašuvvon mánáidgárdebargiid, erenoamášpedagogaide ja váhnemiidda. 

Guovttejahkásaččaid giella 2
(Horn ja Hagtvet 1997, davvisámegillii 2008). Systemáhtalaš áicanreaidu man dearvvašvuođadivššár sáhttá geavahit 2-jahkásaččaid dearvvašvuođaiskkadeamis. Ulbmil lea ahte dearvvašvuođadivssár geavaha áicanreaiddu. Reidui gullá geavaheaddjibagadus ja áicanskovvi.

4-jahkásaččaid giella
(Horn ja Dalin 2008, davvisámegillii 2008)
Systemáhtalaš áicanreaidu man dearvvašvuođadivššár sáhttá geavahit máná 4-jahkásaččaid dearvvašvuođaiskkadeamis. Ulbmil lea ahte dearvvašvuođadivssár geavaha áicanreaiddu veahkkin árvvoštallat máná giellaovdáneami.

SIM - Sámegiela impressiiva morfologalaš teasta
SIM iskkada máná morfologalaš giellaipmárdusa, ja lea standardiserejuvvon mánáide gaskal 2,5 ja 6,6 jagi. Standardiseremis leat 144 sámi mánáidgárdemáná leamaš mielde. Mánná ii dárbbaš ieš hupmat, dušše cuiget rievttes govvii.

Reynell giellaiskkadeapmi 
Giellaiskadeapmi mánáide gaskal 1,5 ja 6 jagi. Anne Dagmar Biti Mikalsen, Tor Persen ja Kristen Wirkola leat heivehan iskkadeami davvisámegillii. Reynell giellaiskkadeapmái gáibiduvvo sertifiserenkursa. 

Davvisámegiel fonemateasta
Davvisámegiel fonemteasta lea ráhkaduvvon logopedaide ja earáide, ja adno iskat mánáid jietnavuogádaga, ja dábálaš sániid dadjama. Heive 4-jahkásaš mánáide ja boarráseappuide. Teasta lea vuosttaš geardde almmuhuvvon 2009, ja ođastuvvon 2021.

Doabaáddejupmi
Doabaáddejupmeiskkus sáhttá leat veahkkin go galgá iskat mánáid geat leat maŋemus jagi mánáidgárddis, dahje vuosttaš skuvlajagis. Oahppi doabaáddejupmi lea deaŧalaš, ja iskosiin kárte guđiguin doahpagiiguin lea dehálaš bargat viidáseappot mánáidgárddis ja skuvllas.

 

Sáhtát eanet daid birra lohkat Sámi lohkanguovddáža neahttasiiddus.