Goaikkanasmodealla mánáidgárddis
Goaikkanasmodealla namma muitala ahte dat mánát guđet ohppet sámegiela dán modealla bokte vásihit sámegiela hui unnán, dušše goaikkanassan. Dáinna vugiin hárve ohppet sámástit. Sámegiella lea dušše unna oasáš mánáidgárdeárgabeaivvis, dego goaikkanasažat, ja geavahuvvo dušše dihto doaimmain, oktii dahje guktii vahkus.
Dá lea okta geahnohis giellamodealla mii fállojuvvo sihke mánáide geain lea riikagiella ruovttugiellan ja mánáide geain lea sámegiella ruovttugiellan. Vaikko servodaga mihttun lea buvttadit nanu sámegielagiid, de dán modealla bokte ii leat vejolaš addit mánáide nu olu sámegielvásihusa ahte boađus ollašuvvá. Dás vuollelis oainnát tabealla mii govvida goaikkanasmodealla sisdoalu dan guđa kriterija vuođul mat čilgejuvvojedje dás ovdalis, Gievrras giellamodeallaid fágalaš vuođđu-oasis.
Goaikkanas modealla bokte giellafálus dávjá ii leat bistevašvuohta, ja giellapráksisat ja giellafállu ii árvvoštallojuvvo jámmat. Fágajoavku čállá:
“Čuolbman lea, ahte ii buorrege sámegiela oahpahus sáhte buvttihit doarvái buriid bohtosiid, jus dat ollašuvvá goaikkanasmodeallain. Sámemánát dárbbašit ollu eambbo giellafálaldaga go goaikkanasmodealla fállá.” (Sámediggi 2022:8
Giellaattrišuvdna
Mánát geain lea sámegiella eatnigiellan sáhttet vásihit giellaattrišuvnna, jus galget sámegiela oahppat goaikkanasmodealla bokte. Giellaattrišuvdna mearkkaša ahte máná sámegiella ii ovdán nu movt livččii lunddolaččat eatnigielagiidda. Sámi mánát geain lea sámegiella eatnigiellan leat dat geat galget oahpahit sámegiela boahttevaš buolvvaide. Jus sii masset gielaset, de sáhttet sámegielat oalát jávkat. Váhnemiid mielas lea giellaattrišuvdna duođalaš ášši.
Gáldut:
Pasanen, Annika, Baal, Berit Anne Bals, Mikkelsen, Inga Lill, Päiviö, Ánne-Marge (2022): Sterke språkmodeller, Sametinget.
Sámi logut muitalit 15/Samiske tall forteller 15, 2023, Sámi allaskuvla/Samiske høgskole. https://sametinget.no/grunnopplaring/nyttige-ressurser/samiske-tall-forteller/
Todal (2002): "...jos fal gáhttet gollegielat" Vitalisering av samiske språk i Noreg på 1990-talet, Avhandling til dr.art.-graden, Det humanistiske fakultet, Universitetet i Tromsø