Oasseáigásaš giellalávgun skuvllas
Buot sámi ohppiin lea riekti oažžut oahpahusa sámegielas (Oahpahusláhka §3-2). Buot oahppit geain lea sámegiella vuosttáš- dahje nubbingiellan, 2-4 dásis, lea riekti oahpahussii mii čuovvu gievrras giellamodeallaid, veardit oahppoplánaid sámegielas.
Mii diehtit ahte oahppiin ferte leat mihá eanet go 2 diimmu sámegiel input (vásáhusa) vahkus, jus galget šaddat sihke čálalaččat ja njálmmálaččat produktiiva sámegielagat. Dakkár fálaldat gohčoduvvo goaikkanasmodeallan (Pasanen ja earát 2022:8). Beaktileamos vuohki nannet sámegielaid lea viiddidit sámegielfálaldaga, nu ahte ohppiin šaddá oahpahusgiellan sámegiella eanet fágain go sámegielfágas ja gielladeaivvademiin. Jus giellaoahpahusmodealla galgá kvalifiserejuvvot gievrras giellamodeallan, de ferte ohppiin beaivválaččat leat oahpahus sámegillii unnimusat 50% skuvlabeaivvis. Dát gohčoduvvo oasseáigásaš giellalávgumiin.
“Oasseáigásaš giellalávgumis sámegiela oassi galgá leat unnimustá 50 % buot doaimmain, muđuid doaimmat eai deavdde giellalávguma kriteraid.” (Passanen ja earát 2022:16)
Muhto oasseáigásaš giellalávgun ii atte lihka buriid bohtosiid go dievaslaš giellalávgun (Pasanen ja earát 2022:18).
Skuvllat mat eai sáhte oalát fállát oamastanmodealla, sáhttet fállat oasseáigásaš giellalávguma gitta nákcejit fállat dievaslaš giellalávguma. Sámedikki giellamovttiideaddji prošeakta mii čađahuvvui Elgå bajásšaddanguovddážis fállojuvvui oasseáigásaš giellalávgumiin (Todal, 2007: 60), masa juolluduvvui lassiruhta. Elgå prošeavtta birra sáhtát lohkat eanet raporttas: Samisk språk i Svahken Sijte. Sørsamisk vitalisering gjennom barnehage og skule, Dieđut nr. 1/2007. Prošeaktaáigodaga ealáskahttinbargu joatkkášuvvui Elgå skuvllas ja Engerdal mánáid- ja nuoraidskuvllas. Fornyings og administrasjonsdepartementet (FAD)/ Kommunal- og moderniseringsdepartementet (KMD) maiddai ruhtadii prošeavtta gitta oahppit giellamovttiidahttinprošeavttas gerge nuoraidskuvllas.
Sámegielfálaldaga sáhttá maid viiddidit jus ávkkástallá fága- ja diibmojuogu fleksibilitehta. Dán birra sáhtát eanet lohkat Oahpahusdirektoráhta neahttasiiddus. Muhto, oahpahus de goitge čuovvu goaikkanasmodealla.
Gáldut:
Pasanen, Annika, Baal, Berit Anne Bals, Mikkelsen, Inga Lill, Päiviö, Ánne-Marge (2022): Gievrras giellamodeallat, Sámediggi.
Todal (2007): Samisk språk i Svahken sijte, Sørsamisk vitalisering gjennom barnehage og skule, Dieđut nr. 1/2007, Sámi Instituhtta, Nordisk Samisk Institutt.
Udirs nettside: Fag- og timefordeling og tilbudsstruktur for Kunnskapsløftet Udir-1-2025 | udir.no, (punkt 2.1 Grunnskolen)
Udir (publisert 2025) Hvordan jobbe med sterke språkopplæringsmodeller i samiskundervisningen? | udir.no Se del 5 Avslutning, velg CC eller Transcript for å få oversetting til norsk.