Historjjálaš geahčestat mánáidgárddiid sámegielgeavaheamis
Vuosttáš mánáidgárdeláhka bođii 1975:s. Dat lei ođđa olahus Norgga mánáidgárdehistorjjás. Ođđa lága geažil ožžo mánáidgárddit eanet fuomášumi, sihke sentrálalaš dásis ja suohkanlašdásis.
1995 rievddai mánáidgárdeláhka, go mánáidgárddi rámmaplána ásahuvai 1994:s. 2005:s lassánii mánáidgárddelahki ođđa oassi, mánáin riekti mielváikkuheapmái. 1996 rájes lea mánáidgárddi rámmaplána leamašan láhkaásahus mánáidgárdeláhkii. 2006 bođii ođđa reviderejuvvon rámmaplána. Dán rámmaplánas lei sámi sisdoallu integrerejuvvon. 2017 bođi ođastuvvon rámmaplána, ja das lea sámi sisdoallu eanet oidnosis go ovdal lea leamašan. Dat rámmaplána dohkkehii ja ovddidii sámi kultuvrra ja giela Norgga mánáidgárdefálaldagas. 2017 rámmaplána čielggasmahttá sámi mánáid vuoigatvuođaid sámi gillii ja kultuvrii:
" Sámi mánát mánáidgárddiin galget oažžut doarjaga seailluhit ja ovdánahttit iežaset giela, máhtu ja kultuvrra beroškeahttá gos riikkas ásažit." (UDIR 2017:25)
Sámi mánáidgárdemánáin ii leat individuála vuoigatvuohta sámegielfálaldahkii, nugo skuvlamánáin lea. Dát lea juoga maid sámi váhnemat sávvet oažžut iežaset mánáide, ja dan rávve maiddái Sámi logut muitalit 13. Dál leat olu sámi mánát geat eai oaččo sámi mánáidgárdefálaldaga. Vai eambbo mánát oččošedje sámi mánáidgárdefálaldaga, de fertejit ásahuvvot eambbo sámegielat mánáidgárddit ja ossodagat, ja eambbo sámegielagat fertejit váldit mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu ja bargagoahtit mánáidgárddiin (Johansen 2020:16.).
Mánáidgárdelága § 10. Barnehagemyndighetens ansvar (Mánáidgárdeeiseválddiid ovddasvástádus) čállo ná:
“Suohkan ovddasvástida ahte mánáidgárdefálaldat sámi mánáide sámi guovlluin doaibmá sámi giela ja kultuvrra vuođul. Eará suohkaniin galget dilálašvuođat láhččojuvvot nu ahte sámi mánát sáhttet vásihit ja ovdánahttit iežaset giela ja kultuvrra.” (Lovdata).
NOU 18:16 Váibmogiella raporta čilge mánáidgárddi gielladoaibmi ásahussan ná:
«Lávdegoddi oaivvilda ahte sámegielat mánáidgárddit leat dehálaš eaŋkildoaibmabidju vai sáhttá seailluhit ja ealáskahttit sámi gielaid.» (s.63).
Lávdegoddi evttoha:
“... geatnegahttit suohkaniid fállat sámegielat mánáidgárdefálaldagaid gievrras giellamodealla mielde buot mánáide go váhnemat dan sihtet. Suohkana geatnegasvuohta láhkamearriduvvo mánáidgárdelágas.” (s.70).
Mánáidgárdelága bokte ii leat sámegielatfállu vel lágalaččat geadnegáhttojuvvon. Vaikko ii leat vel nu, de lea hui dehálaš ahte suohkanat láhčet dili nu ahte galgá leat vejolaš bargat gievrras giellamodeallaid vuođul mánáidgárddiin gos leat sámi mánát, jus sámegielat galget seailut. Dál (11.11.2025) boahtá mánáidgárdelágas ovdán ahte mánáidgárdi galgá vuhtiiváldit sámi mánáid giela ja kultuvrra. Rámmaplána maid bidjá gáibádusaid, muhto daid ii sáhte olahit earet jus bargá gievrras giellamodeallaid bokte. Jus sámi mánát miehta Norgga galget beassat nannet ja seailluhit gielaset, de fertejit mánáidgárddiin leat sámegielat bargit.
Gáldut:
Johansen, Kevin 2020: Samisk språktilbud i barnehagen. Samiske tall forteller.
Lovdata Lov om barnehager (Barnehageloven)
NOU 2016: 18 Hjertespråket. Forslag til lovverk, tiltak og ordninger for samiske språk
UDIR 2017: Mánáidgárddi rámmaplána.
Govva: Árvu