Doahpagat ja daid gaskavuođat

Dás leat doahpagat maid geavahit go hupmat giellamodeallaid birra. Maid dat mearkkašit, makkár erohusat dain leat ja makkár gielalaš bohtosiid addet. 

GiellamodeallatNannenmodeallaOamastanmodeallaOamastanmodealla Goaikkanasmodealla 
giellariššu, giellakafea, giellarieggát ja deaivvadeamit, giellastimuleren, sámegiella 2 skuvlafágan
Giellamodeallat (Todal)Bevarings- ja utviklingsmodeallaDievaslaš giellalávgun Mánáidgárddis gohčoduvvo maiddái giellabeassin.Oasseáigásaš giellalávgunAmasgiellamodealla (Framandspråkmodellen)
Giellamodeallat (Baker)Maintenance / heritagemodeallaImmersionmodealla Mainstream bilingualmodealla
Máná gielladuogáš Sámegielat mánná geas lea sámegiella ruovttugiellanDárogiella lea ruovttugiellanDárogiella lea ruovttugiellanDárogiella lea ruovttugiellan, muhto fállo maid sidjiide geain lea sámegiella ruovttugiellan.
Giellageavaheapmi 
ja giellafállu
Gielalaš vásáhusat 
Sámegiella lea gulahallan-, bargo- ja oahpahusgiellan sihke mánáidgárddis ja skuvllas.Birrasiid 100% sámegielat fállu mánáidgárddis ja/dahje skuvllas.Oažžu unnimusat 50% sámegielfálu mánáidgárddis dahje skuvllas.Mánáidgárddis lea 3 – 4 diimmu sámegielfállu. Skuvllas lea 2 – 3 diimmu sámegieloahpahus. Gártá oktiibuot sullii 9% sámegielat fállu, mii lea vuollelis dan ávžžuhuvvon fálu mii lea gaskkal 50 – 100%.
Giellabargu Mii lea sámegielat mánáid sámegiela dovdomearka? Movt sáhttá bargat vai sámegielat mánáid sámegiella ovdána?Dán giellamodeallas bargo dainna mihtuin ahte mánát galget sámástit juohke áidna dilálašvuođas. Dás ii biddjo deaddu máná giela máŋggabealatvuhtii ja iešvuhtii, ovdalgo mánnájoavku nákce geavahit sámegiela gulahallan-, bargo- ja oahpahusgiellan.Dán giellamodeallas bargo dainna mihtuin ahte mánát galget sámástit juohke áidna dilálašvuođas. Dás ii biddjo deaddu máná giela máŋggabealatvuhtii ja iešvuhtii, ovdalgo mánnájoavku nákce geavahit sámegiela gulahallan-, bargo- ja oahpahusgiellan.Sámegillii ii vuoruhuvvo go moadde diimmu vahkkus. Dávjá vuođđoáššiid oktavuođas dego sátneoahppamii, kultuvrralaš fáttát ja lohkan- ja čállinoahpahussii.
Giellaovdáneami 
árvvoštallan
Guovddáš 
gažaldagat 

Leatgo makkárge oasit mánnájoavkku sámegielas maiguin galggašii eanet bargat?

Leago mánnájoavkku mánáin rikkis sámegiella?

Geavahit go mánát olu dárogielat sániid?

Leago mánás nu nanu sámegiella ahte sáhttá produktiivvalaččat sámástit? 

Leago mánáin gielalaš diđolašvuohta go sámástit? Goas liikostuvvo sámegielfállu buoremusat? 

Goas eai sámás mánát, ja movt sáhttit rávisolbmot stivret máná giellageavaheami nu ahte sámástišgohtet? Maid bargabehtet riekta? 

Movt sáhttá rievdadit bargovugiid nu ahte vel buoret liikostuvvo sámegieloahpahusain- dahje bargguin?

Leago mánás nu nanu sámegiella ahte sáhttá produktiivvalaččat sámástit? 

Leago mánáin gielalaš diđolašvuohta go sámástit? Goas liikostuvvo sámegielfállu buoremusat? 

Goas eai sámás mánát, ja movt sáhttit rávisolbmot stivret máná giellageavaheami nu ahte sámástišgohtet? Maid bargabehtet riekta? 

Movt sáhttá rievdadit bargovugiid nu ahte vel buoret liikostuvvo sámegieloahpahusain- dahje bargguin?

 
Sámegiela gielalaš 
boađus  
Sámegielat mánátSámegielat mánát

Sámegielat mánát. 

Dát ii buvtte liika buori bohtosa go dievaslaš giellalávgun. Boađus váikkuhuvvo das movt giellafállu lea organiserejuvvon mánáidgárddis ja/dahje skuvllas, ja movt máná biras doarju máná sámegielovdáneami.

Boađus ii šatta produktiivvalaš sámegielagat, vaikke man buriid metodaid ja pedagogalaš doaibmabijuid váldá atnui. Jus mánát geain lea sámegiella eatnigiellan ožžot sámegielfálu goaikkanasmodealla bokte, de sii bohtet vásihit giellaattrišuvnna. Sin giella ii ovdán nu movt livččii lunddolaččat eatnigielagiidda.

«Buot dakkár modeallain, main sámegiella geavahuvvo dušše oasseáiggis, ferte plánet vuđolaččat ja gielladiđolaččat.» (Gievrras giellamodeallat raporta, 2022, 18). 

Jus din skuvllas lea giellalávgun bargovuohki, de galgá sámegiella geavahuvvot 100% dain sámegielat arenain, unnimusat 50% dan áigodagas go oahppit leat skuvllas. Dán birra beasat eanet lohkkat páhkas mii lea oamastanmodealla birra. 

Báikkálaš gielladeaivvadeamit ja vahkkosaš sámegielat aktivitehtat/doaimmat leat dehálaččat gáiddusoahpahusas, go oahppit ožžot sámegieloahpahusa goaikkanasmodealla bokte. Jus din skuvla ii nákce deavdit dievaslaš giellalávguma gáibádusaid, de ii sáhte fállu gohčoduvvot giellalávgumiin, muhto baicca ovdamearka dihte giellariššun, gielladeaivvadeapmin, giellaleairan dahje  giellakafean.