Oanehaččat Sámi skuvlahistorjjá ovdáneami birra
Sámiid dáruiduhttin álggii 1850-logus ja bisti gitta loahpageahčái 1980-logu rádjái. Dáruiduhttiin áigodagas masse máŋga sápmelačča gielaset. Dat ain otne sáhttá čuohcat sidjiide geat dalle masse gielaset ja/dahje kultuvrraset. Sámiid árjjalaš politihka bokte leat dađistaga ollu vuoigatvuođat dohkkehuvvon ja nannejuvvon Norgga lágain. Dá lea oanehis čoahkkáigeassu mii muitala sámegiela sajádaga skuvllas 1990-logu rájes.
Vuođđoskuvllaláhka mii ilmmai 1969:s lei vuosttaš láhka mii attii ohppiide geain lei sámegiella ruovttugiellan vuoigatvuođa oahppat sámegiela skuvllas (Lov av 13. juni 1969 om grunnskolen nr. 24). 1974s bođi vuođđoskuvllaid Minsttarplánii sierra oassi sámegielat ohppiid váras, ja 1987 Minsttarplánain bohte sierra sámi fágaplánat earet eará vuosttáš- ja nubbingielagiidda. 1997:s oaččuimet seammaárvosaš sámi ja dáru parallealla oahppoplánaid, mat leat viidásetfievrriduvvon 2006 oahppoplánii. 2020 oahppoplánas leat sámi mánáid vuoigatvuođat čielggasmahttojuvvon ja čujuhit ee. ILO-konvenšuvdnii nr. 169 (Fønnebø, Johnsen-Swart og Somby, 2023: 53-57).
Vaikko sámegiella ja sámi sisdoallu lea áiggi mielde nanosmuvvan lágain ja oahppoplánain, de sámegielat leat ain áitojuvvon gielat Norggas, maiddái sámiid árbevirolaš guovlluin.
Máilmmiviidosaš dutkamat ja vásáhusat čájehit ahte minoritehtagielagiin ferte leat earálágan lahkonanvuohki oahppat ja ovddidit gielaset. Gievrras giellamodeallat leat čájehuvvon doaibmat hui bures juste dasa.
Sáhtát eanet lohkat sámi skuvlahistorjá birra go deaddilat dákko ja Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna raporttas