Daate sisvege ij leah annje åarjelsaemien gïelesne.
Image
huseiere_språk i skole

Gievrras giellaoahpahusmodeallat skuvllas

Mihttu sámegielat oahpahusas lea ahte oahppit galget šaddat produktiiva sámegielagin. Dat mearkkaša ahte oahppit sihke ipmirdit ja atnet sámegiela iešguđet dilálašvuođain skuvllas. Gievrras giellaoahpahusmodeallaid vuođul galgá organiseret skuvlla ja oahpahusa, vai šaddá vejolaš atnit sámegiela gulahallan- ja oahpahusgiellan olles skuvlavázzináigodaga. Dat, makkár giellaoahpahusmodealla skuvla vállje, váikkuha ohppiid gielalaš bohtosiidda.

Dál leat guokte gievrras giellaoahpahusmodealla mat leat anus muhtin sámi skuvllain ja sámi luohkáin, maid berre ovddidit viidáseappot buot sámi skuvllaide ja sámi luohkáide. Nubbi modealla lea nannenmodealla, mii adno ohppiide geain lea sámegiella ruovttugiellan, ja gulahallangiellan. Nubbi modealla fas lea oamastanmodealla, mii adno ohppiide geain lea dárogiella ruovttugiellan ja galget oahppat ja ovdánahttit sámegiela gulahallangiellan. Jus galgá lihkostuvvat sámegieloahpahusain, de fertejit skuvlla organisatuvrralaš bealit doaibmat ja obbalaš giellaplánat gávdnot, ja dát lea skuvlla eaiggádiid ja jođiheddjiid ovddasvástádus.  

Gievrras giellaoahpahusmodeallaide lea dárbu, dan dihte go olu ohppiide oahpahuvvo sámegiella vugiin mii gohčoduvvo goaikkanasmodeallan. Das lea gaskamearálaččat 2–3 diimmu sámegieloahpahus vahkkus. Dát lea mielddisbuktán giellaattrišuvnna ohppiide geain lea sámegiella eatnigiellan. Giellaattrišuvdna máksá ahte mánáid ja ohppiid sámegiella ii ovdán nu movt livččii lunddolaš eatnigielagiidda. Goaikkanasmodealla dagaha ahte oahppit, geain lea sámegiella nubbingiellan, dávjá eai šatta produktiiva sámegielagin, ja sin sámegiella dávjá ii ovdán doarvái buori dássái.  

Gievrras giellamodeallaid definišuvnnas leat guokte oasi: 
1) Organisatuvrralaš eavttut
2) Dihtomielalaš giellageavaheapmi   

Goappašat oasit gáibidit aktiiva searvama eaiggádiin ja jođiheddjiin. 

Oanehis suokkardallan

  1. Maid dii ovdalaččas diehtibehtet gievrras giellaoahpahusmodeallaid birra?
  2. Maid háliidehpet olahit dáinna gelbbolašvuođaloktemiin?
  3. Makkár gielladilli lea din báikegottis ja ásahusas?
  4. Lea go din skuvla gearggus álggahit gievrras giellamodeallaid barggu dán skuvlajagi?

Gievrras giellamodeallat -namahusa lea dábálaš geavahit mánáidgárddi barggu oktavuođas. Skuvllas geavahuvvo maiddái namahus gievrras giellaoahpahusmodeallat. Muhtin oasit dán páhkas leat ráhkaduvvon oktasažžan sihke mánáidgárdái ja skuvlii, ja dan dihte geavahuvvojit dát namahusat seahkálagaid.

Ulbmil 

Dan páhka ulbmil lea ahte dii oažžubehtet:

  • Ipmárdusa das mii gievrras giellaoahpahusmodeallaid ulbmil lea, mat gievrras giellaoahpahusmodeallat leat ja manin mii daid dárbbašit.
  • Ipmárdusa organisatuvrralaš beliin go galgá bargat gievrras giellaoahpahusmodeallaid mielde.
  • Oahpásmuvvat gealbopáhkaide mat leat gievrras giellaoahpahusmodeallaid birra.  
  • Ráhkkanišgoahtit bargat 1 – 9 gealbopáhkain.
  • Álggahit barggu ráhkadit giellaplána dahje giellastrategiija iežadet skuvlii.  
  • Álggahit ja plánegoahtit váldit atnui gievrras giellaoahpahusmodeallaid. 

Ulbmiljoavku 

  • Dán páhka ulbmiljoavku leat eaiggádat ja jođiheaddjit skuvllain gos leat sámi oahppit.
  • Ávžžuhuvvo maid ahte PPT oahpásmuvvá gievrras giellaoahpahusmodeallaide. 

Doahpagat dán páhkas

Giellaplána  

Mearrádusat maid dahkabehtet go bargabehtet gievrras giellaoahpahusmodeallaiguin sáhttet biddjot ásahusa giellaplánii.  

Áigumuš gievrras giellamodeallaiguin

Dás beassabehtet lohkat oanehaččat gievrras giellaoahpahusmodeallaid ulbmiliid birra ja manne lea nu dehálaš daid geavahišgoahtit.

22 min

Álggahit barggu gievrras giellaoahpahusmodeallaiguin

Dás oanehaččat čilget movt dii sáhttibehtet plánet gievrras giellamodeallabarggu, movt álggahit barggu skuvlla giellaplánain ja movt implementeret gievrras giellamodeallaid.

39 min